Erra sovhoosis töötati välja ja võeti kasutusele spetsialistide sotsialistliku võistluse juhend. (Leninlik Lipp 10.03.1976)

  Erra sovhoosi parteibüroo sekretär L. Rohumets: “Laupäevakuks on meil planeeritud kaks varianti. Kui põllud lubavad, suuname kõik jõud põllutööle, kui mitte, tuleb jääda teise variandi juurde, kus töö on planeeritud talituste kaupa.” 202 inimese tööst tahetakse viisaastaku fondi kanda 404 rubla. (LL 09.04.1976)

  Seoses liikluskuuga toimus laupäeval Erra sovhoosi klubis liiklusviktoriin, mille organisaatoriteks olid kohalikud ühiskondlikud inspektorid eesotsas E. Uuekülaga. (LL 21.04.1976)

  Erra sovhoos on üks meie rajooni spetsialiseeritud köögiviljamajandeid. Alaliselt tegelevad köögivilja kasvatamisega 38 inimest. (LL 02.06.1976)

  Erra sovhoosis anti välja aastavahetuseks laualehe esimene number. Esimesel leheküljel antakse lühiülevaade tehtud tööst. Mitmed leheküljed on illustreeritud ja materjalid on avaldatud masinkirjas. (LL 26.01.1977)

  Aga meil, Erras, oli nädalavahetusel küll niisugune lumepidu, mida jätkub meenutada kauaks ajaks. Vastlasõidul regedega olid Aseri osakonna põldurid paremad. Iga võistkond esitas isetegevuskava. Siin oli parim sovhoosi lasteaia “Linnupesa” nukuetendus kohalikel ainetel. Kui kere heledaks rassitud, ootas rahvast hernesupp ja … seajalad. (Noorte Hääl 22.02.1977)

  Hiljuti täienes Erra sovhoosi uus elamukompleks veel ühe kaheteistkümne korteriga elamu võrra, mille püstitas Kohtla-Järve MEK. Selle kõrvale ehitatakse praegu niisama suurt elumaja. (LL 20.04.1978)

  Reedel (15.02.1980) võttis riiklik komisjon Erra sovhoosis vastu uue kauplus-söökla. Sööklas on võimalik korraga einestada poolesajal töötajal. Kaupluses on pinda 109 ruutmeetrit, seal hakkavad külastajad kaupa kätte saama iseteenindamise korras. (LL 19.02.1980)

  Erra sovhoosi keskus asub peaaegu päris Kiviõli külje all ning on piltlikult öeldes muutunud teatud mõttes linna põllumajanduslikuks mikrorajooniks. See asjaolu on huvitav ka selle poolest, et siin võib ilmekalt ette kujutada linna ja maa lähenemist. (LL 29.04.1980)

  Erra sovhoosi keskuse lähedal suurt metsa pole, on ainult vana väike põlispuudega park. Ka lähemas ümbruskonnas võib leida vaid lepavõsastikke. Kuid pühapäeva õhtul kell 19 hakkas Vainu küla Sandri talumaja juures harakapere kärarikkalt sagisema. Teerajale ilmus pruun mullikasuurune karu. Läbinud lepavõsastiku, astus ta Sauli maja juures julgelt teele. Suund oli võetud Erra keskuse poole. Astunud mõned sammud, karu peatus. Järgnes ümberpöördhüpe võssa tagasi. Põhjuseks oli nähtavasti teel sõitev jalgrattur, kes segas karuotti. Aeglaselt läks loom tuldud teed mööda tagasi. Kindlasti otsis ta toitu. (LL 03.08.1983)

  Aasta teisest päevast on avatud Erra valijate klubi. Samas majas, kus asuvad sovhoosi kontor ja klubi. Agaralt kasutab valijate klubi kinopäevi: vaatesaali ees on väljas näitmaterjalid, enne filmi kohtutakse saadikutega. Sovhoosil on oma naisansambel, rahvatantsurühm ja väike orkester. Nende esinemised rikastavad klubi agitkollektiivi kava. (LL 19.01.1984)

  21.oktoobri õhtul oli Erra rahval külas Souli olümpiamees Riho Suun abikaasaga. Kohal oli ka treener Rein Pruuli. Huvitav oli kuulata juttu jalgratturi igapäevaelust, tema pürgimisest maailmatasemele. (LL 28.10.1988)

  1.juunil toimus Alutaguse päevade raames Erra klubis õhtu, kus räägiti Erra kandi ajaloost ning meenutati mõisaaegset elu ja olemist. Üritus algas lühikese ülevaatega Ida-Virumaa ajaloost. Seejärel sirviti nende erralaste mälestusi, kes tänaseks juba ammugi manalasse varisenud, kuid kelle meenutused ajast koltunud lehtedel siiski meieni on jõudnud. (LL 12.06.1990)

  Erralased hätta ei jää. Üks meie maakonna kolmest riiklikust põllumajandusettevõttest on Erra sovhoos. Artiklis kirjutatakse majandi hetkeseisust ja tulevikust. Läbivaks teemaks on, kas toetada suurmajandamist või väikemajandamist. Rahval on mitu arvamust. Kes on oma talu taastanud või teeb seda praegu, need on privatiseerimise poolt. Aga me pole ka unustanud, et Erra loodi riigimõisa baasil. Siit arvamus, et siinkandis riigimajand säilib. Kas nii suur, on iseküsimus. (LL 23.02.1991)

  Ida-Virumaa Talupidajate Liidu eestvõttel selgusid talude heakorrakonkursi võitjad. Võitjaks osutus Enno Salmus Errast. Teise koha vääriliseks osutus Märt Olt Errast. (Põhjarannik 19.12.1992)

  Erras erastamine täies hoos. Erra ühismajandi rahvas on otsustanud – majand sellisel kujul enam ei eksisteeri. Selle kohta võeti vastu otsus juba 15.oktoobril. Alates 15.jaanuarist lõpetatakse töö majandis ning edasi asub tööle likvideerimiskomisjon, kes jääb vara realiseerima ja jagama. Seni on Erra poolel tekkinud kaks osaühistut, mis asuvad majandist tekkivat tühikut täitma. Tasapisi on rahvale – osanikele juba nende jagu välja jagama hakatud. Kes on saanud kaks, kes kolm, kes ühe lehma. Ka osa traktoreid ja autosid on uue omaniku leidnud. Ja veel. Erra ühismajandi likvideerimise kava näeb ette, et majandi töötajad ja teised varaosanikud asutavad talusid, moodustavad ühistuid või muid ettevõtteid täiesti iseseisvalt. Keegi neid selleks ei sunni.(PR 10.12.1992)

  Erra lootus on rahastajatel. Sonda vallavanem Rein Kask ei tea, kuidas elu Erras aktiivsemaks muuta. Ainus võimalus, mida ta oskab pakkuda, on leida investoreid. Senini pole ta ühtegi rahastajat Erra meelitada suutnud ning ei oma ettekujutust sellest, mida neile pakkuda, et nad Kiviõli külje all olevast alevikust huvituksid. See on artikli sisu lühikokkuvõte. (PR 30.09.1998)