Erra (saksa keeles Erras) küla asub Ida-Virumaal, umbes kolme kilomeetri kaugusel Lüganuse kirikust. Paikkonna halduslik kuuluvus on sageli muutunud, praegu jääb see Ida-Viru maakonda.

Külana on Errat mainitud esmakordselt 1241. a. (Id. Heraes).

Külasüdamiku määrajaks looduses on Erra jõgi, mis Lüganuse kiriku juures suubub Purtse jõkke ning koos sellega Soome lahte. Jõe alamjooksul, asula lähistel, voolab see osaliselt maa all, moodustades kuivi umborge, sisselangemislehtreid (näit. u. 8-9m sügavune, 12-15m laiune "Suurhaud") jt. karstinähtusi. Uhaku nime all tuntud karstiala on ilmekamaid Eestis ning võetud looduskaitse alla.

Mitmes mõttes (ökoloogilises, põllumajanduslikus) on see kriitiline piirkond. Kirde-Eesti paasaluspõhjalisel lavamaal kujundab tänapäeval tööstusmaastikku põlevkivi tootev ja töötlev tööstus. Kohtla-Järve järel suurim põlevkivitööstus Kiviõli asub endistel Erra mõisa aladel.

Erra asustus kuulub juba väga kaugesse minevikku. Meie vanimaks asustusüksuseks on küla. 1241.aastal koostatud Taani hindamisraamatu suures Eestimaa nimistus loetletakse Askälä muinaskihelkonnas järgmisi suuri külasid: Lüganuse (45 adramaad); Purtse (32 adramaad); Erra- tolleaegse nimekujuga Heraes (28 adramaad); Varja (24 adramaad).

Erra mõisast on teateid juba 15. sajandist. Tolleaegsed mõisad ei olnud harilikult kuigi suured ja nad polnud alati püsivad. Seetõttu on arusaadav, miks mõneks ajaks Erra mõis kaob allikatest ning ilmub uuesti 16. sajandil. Nii või teisiti oli Erra vana, keskaegne mõis, ning enne Liivi sõda (1558-1583) loetleti Lüganuse kihelkonnas veel peale Erra viis mõisa: Aa, Aidu, Maidla, Purtse, Püssi. Mõisate loomine aga muutis tunduvalt varasemat külade paigutust. Mõisad rajati tavaliselt põlistele talupõldudele, teinekord ka otseselt vana küla asemele. Ka mõisapõldude hilisem laiendamine toimus talude ja talumaade arvel. Erra küla, mis andis nime mõisale, kadus (kaotati) alles 19. sajandi keskel.

17.sajandil võis Erras elav aadel end kindlalt tunda - kui kuninga lään ei kuulunud see rootsi riigile tagastamisele. Selle luksuse taustal võis eriti vastuolulisena tunduda 1695-97. aastatel mitmeaastase ikalduse järel puhkenud suur näljahäda. See juhatas sisse järgneva paarikümneaastase kannatuste rea.

Uue sajandi alguses puhkenud Põhjasõda puudutas eriti rängalt Vene piiri lähistele jäävat Ida-Virumaad. 1700. aasta oktoobris langes Vene vägede löögi alla Erra. 1701.-1703. a. sõjategevus kurnas siinsetel aladel elavaid talupoegi. Sõjaretk, mis lõppes 1704.a., tegi Erra mõisas n.ö. puhta töö - hävitati, mis eelmistest retkedest veel üle jäi.

Sõda ja katk jättis laostunud mõisa ja külad. 1715. aastal loeti Erra mõisas 37 meest, 27 naist, 11 hobust, 14 härga ja 15 lehma. Tasakaalustunud poliitiline olukord võimaldas aga asuda elu korraldama. 1725-26. aasta maarevisjonis registreeriti Oberst von Ungern-Sternbergile kuuluvas Erra mõisas kolm küla. Suurim ja elujõulisem oli tollal veel põlisküla Erra 22 talumajapidamisega. Sala (Sallast) külas oli neid 7, tollal väikeses Koljala külas vaid 2.

19. sajandi kolmandal veerandil kaotati ära Erra küla, millega mõis oli pikka aega seotud olnud. Omaaegne suur, 28 taluga küla oli juba küllalt kokku kuivanud. Osa elanikke saadeti Koljala karjamõisa, kus töökäsi vaja, kaks talu pandi Liiva külla, kaks Erra Matka külla, üks Varinurmele. Vabadikud paigutati hilisema Uuemõisa ja Sala-Aru külade soode ja metsade servale.

19. sajandi 70- ndatel aastatel oli mõisas küllalt arvukas maata mõisatööliste seisus. Samal ajal oli arvatavalt ehitatud ka Hollandi tüüpi tuulik. Karjamajandus oli mõisas põhikohal veel 20. sajandi esimesel veerandil - tegemist oli tõukarjaga. Töötas ka oluline sissetulekuallikas - viinavabrik.

Vana koolirehe asemel ehitati 1871.aastal uus koolimaja. 20. sajandi algul elavnes Erra haridus- ja seltsielu. Lisaks vallakoolile avati uues avaras koolimajas Erra-Liival 1911. aastal Lüganuse Haridusseltsi 6-klassiline kõrgem algkool. (1914.a. õpetajad Veski ja Mäggi, õpetajannad Bachmann ja Walbe). Vahepeal suletud vallakool alustas uuesti tegevust 1927.a. Erra mõisa teenijate majas.

Tubli rahvamees ja muusikaõpetaja oli Erra algkoolis õpetaja M.Reisberg (1890-98), kes asutas Lüganuse muusikaseltsi. Ühiskonnategelane Joosep Lemendik asutas 1918. aastal Erra raamatukogu.

1922. aastal rajas a/s "Eesti Kiviõli" Erra-Sala küla maadele põlevkivikarjääri (aastast 1930 kaevandus), mis hakkas ümberkaudse piirkonna arengut mõjutama. Kaevanduse juurde tekkinud asula kasvas kiiresti. 1931.a. valmis Kiviõli asulas esimene kahe tunnelahjuga õli- ja bensiinitehas ja 1937.a. teine, mis said Kiviõli Põlevkivikeemiatehase eelkäijaks. Lähedale rajati ka raudteejaam.

1940-ndate aastate keerulised ja vastuolulised sündmused Eestis puudutasid ka Erras elavaid inimesi. 1940-ndate lõpus alanud sundkollektiviseerimise tulemusena moodustati endise Erra mõisa maadel väikekolhoosid, mis aastakümnete jooksul teineteisega ühendati ning nende baasil moodustus Erra sovhoos.1992. aasta lõpus likvideeriti sovhoos ja põllumajandusreformi käigus moodustati 4 põllumajanduslikku eraettevõtet - ühistut.

Lõpetuseks.

Tegemist on põlise asustusalaga, kus juba muinasajal oli suur, õitsev Erra küla. Ehkki küla ja mõis moodustasid vastuolulise paari, on need sajandite jooksul taganud siinse elu järjepidevuse tänapäevani.