ERRA KOOLI AJALOOST
19.sajandi keskpaiku asus Erra kool mõisa taga olnud külas ühes rehetares.1871.a. ehitati vana koolirehe asemele uus koolimaja Kaunurme külla.
Pärast vabadussõda alustas kool Erra mõisa teenijate majas (algselt hobusetall), mis teenijate majaks ümber ehitati).Hoone kooliks üldse ei sobinud, oli pime,rõske ja kitsas.
Esimeseks koolijuhatajaks oli Joosep Lemendik (Voldemar Lemendiku isa vend).1921,1922 õppeaasta õpetajad olid Piip, Tomberg, Sthal
Erras alustati uue kooli ehitamist 1935.a.Nurgakivi pani tollane vallavanem Karl Innos.Kool alustas tööd 1936.a. sügisel 6-7 klassilisena.Kooli juhatajaks oli J.Kens.Õpilasi oli kokku 108.Toetust saadi koolile 154 krooni, mida kasutati kehvemate õpilaste toetamiseks õppetarvete, riidevarustuse ja toidu näol.Õpperaamatutega varustas õpperaamatute laenutuskogu, võttes 25 % kasutamismaksu raamatute alghinnast.
Õppetarvetega varustas õpilasi kooli juures töötav kooperatiiv.Kodutütred hooldasid kooli juures muru ja lillepeenraid. Suurel vahetunnil anti teed, mille lapsevanemad kinni maksid, kuid suhkru tõid lapsed igaüks ise kodust kaasa. Leib pidi olema pakitud väikesesse rätikusse.Vorme tol ajal ei olnud, sest lapsevanemad leidsid,et nii ei ole kulukam.
Kooli õppenõukogusse valiti 9.oktoobril 1938.a.Adolf Normak.
1937/1938.a. lõpetas kooli 14 õpilast.Uudsena anti õpilastele kooli poolt kasutada tinti.Muretseti kinnised tindipotid.Õppenõukogusse valiti Aabel Jõesaar.Hoolekogusse August Iila ja Karl Jõgi.
15.oktoobril 1939.a. toimus õpetajate vahetus.Lahkus õp.Toomsalu,asemele tuli õp.A.Irval.
Koolis oli tulnud ette vargusi.Õpilastel oli teatevihud, kuhu märgiti mitmeid õpilasi puudutuvaid asju.Märkustele tuli ka panna lapsevanema allkiri.
29.septembril 1940.a.oli VII-kl keskkooli esimene klass See oli esimene sotsialistlik kool.Uue õppeainena tuli sisse vene keel alates IV- klassist ja võõrkeel alates VI-klassist. Välja jäeti klassijuhataja tund ja usuõpetus.Tarvitusele tulid uued õpperaamatud,mida varustas kooperatiiv.Hoolekogusse valiti õp. Innos, Tallermann,Leekmaa ja õppenõukogusse Hilda Liiva.
16.märtsil 1941.a.tegutsesid koolis pioneerid.Vahetunnid veedeti punanurgas.
Uus kooliaasta algas 1.novembril 1941.a.Tarvitusele võeti jälle endised Eesti Vabariigi aegsed õpikud, kõrvaldati nõukogudeaegsed õpperaamatud.Oli järele jäänud pliiatseid ja pisut paberit.Osa õpilasi jäi jalanõude puudumise tõttu kooli tulemata.
25.oktoobril 1942.a. olid kooliruumid osaliselt saksa sõjaväe käsutuses.Õpikute trükkimine oli sõjaolude tõttu raskendatud.Õppetarbed olid kõik normeeritud.Puutagavara oli otsas. Paljud lapsed jäid jalanõude puudumise tõttu kooli tulemata, kooli ähvardas sulgemine.
1943.a. toimus kooli ees kooli 100.sünnipäeva tähistamine.
7.novembrist 1943. a. oli koolimaja sõjaväe käsutuses.Kool asunud Erra mõisa ruumidesse.Puudusid klosetid, puudus ühes klassis ahi.Töö koolis käis kütmata ruumides.
8.aprillil 1945.a. Saksa okupatsiooni aja lõppedes oli kool ja tema ümbrus armetus olukorras.Õpilasi ainult 68, 4 õpilast puudus riiete ja jalanõude pärast.Kasutusele tulid õpilaspiletid.
16.septembril 1945.a õpilasi 44,3 puudus jalanõude pärast.Uus õppeaine tuli kooli- sõjaliskehaline kasvatus.Õpilased tõid kooli kaasa piima,koolis keedeti ümber.Suhkur puudus.
28.septembril 1947.a. oli suur vihikute ja pliiatsite puudus.Suurendati konstitutsiooni tundide arvu, puudus tööõpetus,vene keele tundide arvu suurendati.Oli pioneeriorganisatsioone.
18.sepembril 1949.a.oli 3 pioneeriorganisatsi.
Õpetajad koolis.
1.Liidia Ridal
2.Erika Lauringson
3.Hilja Sarapuu
4.Erika Klement
5.Helga Nurk
6.Eino Nurk
7.Elma Saar
8.Tiiu Tali
9.Maimu Rebane
10.Jaan Saar
11.Haldi Aarlaid
Koolitädi Miili Põld
Kiku Mare
Milvi Saul
Luule Tuvikene
Al-der Nõmtak
Johannes Pukk tööõpetus
Andmed pärinevad arhhiivikogudest.
Kooli mainitakse esmakordselt Errat puudutavates ürikutes 1740.aastal. See oli üks kihelkonna vanimaid koole. Rahvapärimuste järgi asunud koolimaja Erra mõisa taga ühes suitsutares. Koolitoa sisustuseks oli liivaga täidetud küna, mille ümber lapsed istusid ja kirjutasid.
1787.aasta kooliseadusega nõuti koolide asutamist seal, kus need seni puudusid. Seega pandi esmakordselt alus üldise koolikorralduse väljaarendamisele.
Mainitakse kooli olemasolu Lüganusel, Maidlas, Rääsas, Aidus, Hirmuses, Purtses, Erras. Nendest koolidest töötasid mitmed juba varemgi, kuid ebajärjekindlalt.
Õppetöö korraldus ja sisu 18.sajandi talurahvakoolides jäi üldiselt madalaks. Koolimeistrid olid võimelised külalapsi ainult lugema õpetama ja katekismuse peatükke pähe tuupima, nagu kirjutas 1788.-1795.aastal Lüganusel pastoriks olnud Otto Wilhelm Masing 1788.a.
1843.a. olid andmed kooliõpilaste kohta paaris koolis: Varjal ja Aidus. Lüganusel, Erras ja Sakal oli koolitöö katkenud.
1844.a. töötas kihelkonnas juba viis kooli: Aidus, Varjal, Lüganusel, Erras, Sakal.
1845.a. aruandes märgib Lüganuse pastor Vogt: “Koolis õpetatakse lapsi lugema, kirjutama ning laulma, peatükid õpetatakse pähe, õpetus kestab iga päev 3-4 tundi mihklipäevast jüripäevani.”
Erra küla laskis mõisnik lahutada 1855.aastal seoses maade kruntimisega ja kool viidi siis Kaunurme külla, mida kutsuti ka Rohi külaks. Uus koolimaja rajati Errasse 1871.aastal.
20. sajandi algul elavnes Erra haridus- ja seltsielu. Lisaks vallakoolile rajas Lüganuse haridusselts 1911.aastal Erra-Liivale 6-klassilise kõrgema algkooli, kus õppetöö toimus eesti keeles. 1926.aastal sai sellest Lüganuse täienduskool. Lõpetanud Lüganusel neljanda klassi, tuli minna edasi õppima Erra-Liiva Haridusseltsi Kooli viiendasse klassi. Nii kooli kui ka haridusseltsi mõju ümbruskonnale oli tol ajal väga suur.
Vahepeal suletud vallakool alustas uuesti tegevust 1927.a. Erra mõisa teenijate majas. See olnud algselt hobusetall, mis teenijate majaks ümber ehitati. Siia paigutati ka vallakool. Hoone aga kooliks ei sobinud, sest ruumid olid rõsked, pimedad ja kitsad.
Uue koolimaja ehitust Errasse alustati 1935.aastal. Nurgakivi pani tollane vallavanem Karl Innos. Maja ehitati valmis aastaga. Kuna koolimaja ümbrus oli lage, hakati rajama kooliaeda. Istutati puid, põõsaid, rajati spordiplats. Aktiivselt aitasid kaasa lastevanemad. Näiteks lapsevanem Valter Põdra ja Aleksander Kristjan kündsid üles kooli juures olevad platsid ja Adolf Normak äestas sama maa-ala.
Koola alustas tööd uutes avarates ruumides 1936.aasta sügisel. Õpilasi oli tollal 108 ja koolijuhatajaks oli Johannes Kents. Õppetundides toodi sisse uuendusi: kodulugu oli seotud emakeele tunniga, kolmandas klassis õpiti loodusõpetust kolm tundi nädalas, uue tunnina oli juures kirjatehnika ja klassijuhatajatund. Lastele korraldati jõulupuu ja koolipidusid, töötasid isetegevusringid.
1940.aastal saabusid segased ajad. Sügisel keelati mitmed õppeained ära ja asendati uutega. Samuti võeti kasutusele uued nõukogude korrale meelepärased õpikud.
1941.aastal puhkes sõda ning õppetöö koolis algas hiljem. Samas vahetati jällegi õppeaineid ja kasutusele võeti vanad õpikud. Aeg oli tollal väga raske, sest ei jätkunud õppetarbeid. Samuti lõpetati koolis laste toitlustamine.
1942.aastal olid kooli ruumid osaliselt saksa sõjaväe käsutuses ning seetõttu oli õppetöö raskendatud.
1943.aastal viidi kool ajutiselt üle mõisa ruumidesse. 15.oktoobril 1943.a. taheti pidada kooli 100-aastast juubelit, kuid ruumikitsikuse tõttu jäid pidustused ära.
1945.aasta kevadel nimetati kool ümber Erra Mittetäielikuks Keskkooliks ning seal õppis 68 last. Saksa sõjaväe lahkudes oli kool ja kooliümbrus armetus olukorras. Tänu lastevanemate kaasabile võis kool tööd alustada korrastatud ruumides.
1946.aastast alates sai kool 7-klassiliseks ja koolis õppis 113 last.
1962.aasta sügisest muutus kool 8-klassiliseks.
1966.aastal muudeti seoses õpilaste arvu vähenemisega kool algkooliks.
1970/71 õppeaasta jäi Erra koolile viimaseks. Koolis õppis siis 16 last. Seejärel kool suleti ning maja jäi tühjaks. Peremehetu hoone rüüstati.
1975.aastal otsustas Erra sovhoos mahajäetud ja rüüstatud hoone remontida ning avada seal lastepäevakodu.
1976.aasta 28.septembril alustas Erra endises koolimajas oma tööd lastepäevakodu, mis tegutseb selles majas tänaseni. Samasse majasse on oma koha leidnud ka raamatukogu ja valla kommunaalettevõtte osakond.