Tagasi

 

NOPPEID KIRJANDUSEST

ERRA

Erra praeguse asula ümbruses arheoloogilisi mälestisi pole, küll aga on neid matka mail, kus algne maaviljelus oli lihtsam. Sealt on hiljem laienenud asutus ka jõe äärde.

Taani hindamisraamat mainib heraesi 28 adramaaga. Mõisat mainitakse esmakordselt 15. sajandil, uuesti nimetatakse seda 1547. aastal. Juba enne põhjasõda rajati mõisasse suur puuviljaaed, mis hiljem hävitati. Suur oli ka inimeste kaotus: 151-st jäi järele 113. Mõisa kuulusid suuremate küladena Erra, Sala ja Koljala 17 taluga.

Kooli mainitakse esmakordselt 1740. aastal. See oli üks kihelkonna vanimaid koole. Rahvapärimuste järgi asunud koolimaja Erra Mõisa taga ühes suitsutares. Koolitoa sisustuseks oli liivaga täidetud küna, mille ümber lapsed istusid ja kirjutasid. Selle vana küla laskis mõisnik lahutada 1855. aastal seoses maade kruntimisega ja kool viidi siis Kaunurme külla, mida kutsuti ka Rohi külaks. Uus koolimaja rajati Errasse 1867. aastal.

Errast oli väljarändamisi Simbirski Kubermangu. Erra vallale allusid Maidla külad 1920. aastani, isegi vallamaja oli Aidu-Sookülas. 1910. aastal rajas Lüganuse Haridusselts

Erra-Liivale koolimaja, kus õppetöö toimus eesti keeles.

1926. aastal sai sellest Lüganuse täienduskool. Nii kooli kui ka haridusseltsi mõju ümbruskonnale oli väga suur.

1920. aastal rajati Erra maile Kiviõli Kaevandus, hiljem ka õlivabrik ja sellest ajast sai alguse Kiviõli Linn, Erra Mõisast aga praegune sovhoos.

Johannes Kangro (Leninlik Lipp 11.08.1990)

* * *

1787. aasta kooliseadusega nõuti koolide asutamist seal, kus need seni puudusid. Seega pandi esmakordselt alus üldise koolikorralduse väljaarendamisele.

Mainitakse kooli olemasolu Lüganusel, Maidlas, Rääsas, Aidus, Hirmuses, Erras. Nendest koolidest töötasid mitmed juba varemgi, kuid ebajärjekindlalt.

Õppetöö korraldus ja sisu 18. sajandi Talurahvakoolides jäi üldiselt madalaks. Koolimeistrid olid võimelised külalapsi ainult lugema õpetama ja katekismuse peatükke pähe tuupima, nagu kirjutas 1788.-1795. aastal Lüganusel Pastoriks olnud Otto Wilhelm Masing 1788. a.

1843. a. olid andmed kooliõpilaste kohta paaris koolis: Varjal ja Aidus. Lüganusel, Erras ja Sakal oli koolitöö katkenud.

1844. a. töötas kihelkonnas juba viis kooli: Aidus, Varjal, Lüganusel, Erras, Sakal.

1845. a. aruandes märgib Lüganuse pastor Vogt: "Koolis õpetatakse lapsi lugema, kirjutama ning laulma, peatükid õpetatakse pähe, õpetus kestab iga päev 3-4 tundi Mihklipäevast Jüripäevani." 20. sajandi algul oli Lüganuse külas neljaklassiline algkool, mis asus kahes majas. Lõpetanud neljanda klassi, tuli minna edasi õppima Erra-Liiva Haridusseltsi kooli viiendasse klassi.

Erika Rohumäe (Põhjarannik 19.11.1990)

 

MEENUTAB ADOLF MÜÜR:

Me elasime enne Vaivara Kihelkonnas. Kõik suuremad vägede liikumised käisid ikka Vaivara kaudu. Erra oli kõrvalisem koht ja jäi nendest segastest sündmustest eemale. Tulemegi ära Errasse ja sügisest läksin ma siia kooli. Hiljem töötasin mõisas katuseparandajana. Katuste parandamine oli kallis töö ja kurslil (mõisnikul) tuli palju raha maksta. Kuid raha oli tal vähe ja mõisnik oli hädas. Lõpuks ta andis oma mõisa rendile. Uus mõisnik oli jõukas mees, taskus raha täis. Ja tal läks hästi: ostis sügisel vasikad üles, nuumas nad ära ja raha muudkui tuli. Ja vili oli tal vägev. Siis kursel nägi, et see mees läheb siin õige rikkaks ja võttis enne tähtaega mõisa tagasi. Aga ikkagi ei tulnud tal sellest midagi välja. Mõne aasta saigi pidada, kui Hitler kutsus ta ära Saksamaale. Ja siit nad terve perega siis läksid.

Erik Kalda (LL 12.06.1990)

 

VÄLJAVÕTTEID RAAMATUTEST

H. Joonuks "Alutaguse" Eesti Raamat" 1969

. Purtse jõe piirkonda nimetati Askala Kihelkonnaks (Lk. 29)

.1905. aasta revulutsiooni ajal oli piirkond rahutum. Eriti revulutsiooniliselt meelestatud olid Maidla Mõisa talupojad. 8. detsembril koguneti Erra Vallamajja koosolekule, kuhu

Aidu-Nõmme talupojad tulid revolutsiooniliste Laulude ja punase lipuga.

14. detsembril tungisid sama küla mehed Maidla Mõisa.

18. detsembril koguneti Lüganuse Kiriku juurde.

24. detsembril ilmus kohale karistussalk ning surus mässumeelsed talupojad maha. (Lk. 31)

. Selles raamatus on juttu ka Uhaku Karstialast. (Lk. 79)

 

O. Tooming, P. Tooming "Maantee Kutsub" Ida-Viru Maavalitsus 1993

. Varinurme küla tekkis 1930-ndatel aastatel (1934. a.), kui Kiviõli õlitööstusel nappis töötajate jaoks elukohti. Planeeriti kilomeetri kaugusele Kiviõlist Sonda poole viiskümmend väikest metsamaakohta, mille saajailt nõuti ainsa ja möödapääsmatu tingimusena, et nad oleksid Kiviõli töölised. Igale krundile ilmus ligikaudu viis soovijat, mis näitas suurt ruumikitsikust Kiviõlis.

1938. aastaks oli Varinurme asunduses hoonestamise ja uudismaa rajamise kaudu üles ehitatud 25 krundi hooned. Krundi juurde saadi maad keskmiselt 1-2 ha. Maa selleks otstarbeks oli Erra mõisast eraldatud ning soovijatele jagas põllutööministeerium.

. Uhaku Karstialast on juttu LK. 98.

 

EESTI AJALUGU KRONOLOOGIA - OLION 1994

. 1241- Tallinna Piiskop Thornill redigeerib meieni säilinud kujul Taani hindamisraamatu suure Eestimaa nimistu, mis sisaldab umbes 500 küla nimed, valdajad koos valdustiitliga ja adramaade arvu. Taani Hindamisraamatu andmetele tuginedes arvatakse muinasaja lõpul Eestis elanud umbes 150 000 inimest.

. 1936. aastal oli Erra - Matka Külas 10 talu. Väljaotsa Talus toimus omal ajal "Tasuja" Kolhoosi asutamiskoosolek. Seal asus ka kolhoosi kontor. Alguses toodi kokku 11 lehma ümberkaudsetest taludest. Tööd tehti tasuta. Kolhooside liitmise aegu sai kolmest kolhoosist ja Tasujast Uus - Bolsevik. Hiljem liideti Erra sovhoosiga.

 

NOPPEID INTERNETIST

. Geoloogilise põlevkivi kaevandamist alustati 1910. a. Erra, Koogu ja Kohtla mõisamaadel. Uuringute tulemusi ei olnud avaldatud, kuid näiliselt olid need positiivsed, sest geoloogide järel tulid tootjad. Nad sõlmisid paljude maaikaldajatega lepingud kaevanduste ehitamiseks. Insener Fokin tegi täiusliku analüüsi insener Savitski poolt Püssi Mõisa territooriumilt võetud põlevkiviproovidest. Selle analüüsi tulemused avaldati 1913. a. mais "Gornom Zurnale". Aruandes anti ülevaade geoloogilisest leiukohast, põlevkivi füüsilistest ja keemilistest omadustest, tema ümbertöötlemise võimalustest, õlide fraktsioonide koosseisust, võimalustest põlevkivitööstuse alustamiseks. (Ida-Virumaa. HTM)

. Purtse jõega on seotud ka Põhja-Eesti omapärasem ja suurem Karstiala - Uhaku Maa-Alune Jõgi. Karstiala asub Püssi- Kiviõli maantee ääres ning talle on seetõttu kerge juurde pääseda. Uhaku Karstialal kaob Erra (Koljala) jõgi maa alla, ilmub aga uuesti päevavalgele Purtse jõe ääres. Jõe maa - alust sängi tähistavad piklikud langatuslehtrid, mis on omavahel sageli liitunud. Suurvee ajal, kui maa - alune säng jääb liiga väikeseks, täituvad langatuslehtrid ja moodustavad maapealse jõe, mis voolab mööda Uhaku Kuruorgu Purtse jõkke. Üleminekul voolusängist Uhaku Kuruorgu moodustub madal 1,2 - 1,5 M kõrgune kaheharuline juga. Suvel on nii juga kui ka sellest pärivoolu jääv Kuruorg kuivad. (Paekallas Kalvist Narvani)

. Sonda vald asub Ida-Virumaa maakonna lääneosas, 161 km2, 1399 elanikku. Enamik valla territooriumist asub Alutaguse piires Kiviõli ümbruses, väike osa Kirde-Eesti lavamaal. Valdavad on madalad tasased metsaga kaetud alad, leidub rohkesti soid: Satsu, Sirtsi, Uljaste jmt. Valla läänepiiril on Uljaste oos ja järv (LK).

Keskus Sonda alevik (821 elanikku) Tallinn-Narva raudtee ja Varja-Kiviõli-Rakvere maantee ääres, kaugus maakonnakeskusest 40 km.

Tuntumad külad on Erra alevik (376), Koljala (27), Nüri (48), Satsu (21), Uljaste (26), Vainu (14), ja Varinurme 75.

Prioriteetselt on majandustegevus seotud metsa- ja puidutööstusega ning põllumajandusliku tootmisega.

olulisemad ettevõtted on Sonda lauatehas, Tudu metsamajand, Sonda metskond, ka kaks põllumajandusühistut Erras.

Valla elanikke teenindavad Sonda Põhikool, lasteaiad Sondas ja Erras, Raamatukogud Sondas ja Erras, Sonda ambulatoorium ja apteek, Sonda Rahvamaja.

Puhkevõimalusi pakuvad looduskaitse all olevad Uljaste oos ja järv. (1996)

 

 

Tagasi